Teie ostukorv on tühi.
Peekerlill männilehine
Männilehine peekerlill - Penstemon pinifolius.
Pärineb New-Mexicost ja Arizonast.
Igihaljas heleroheline poolpõõsas, millel on arvukalt peenikesi väheharunenud varsi, kõrgus 20-30 cm. Lehed kitsad, 2-3 cm laiad, vastakud, paiknevad varrel tihedalt nagu männiokkad.
Õied kobaras võrse tipus, erepunased, 3-4 cm pikkuse kitsa toruga ja kahe huulega õiekrooniga (alumine huul koosneb 3 vabast lehekesest, ülemised 2 kokkukasvanud).
Õitseb üsna rikkalikult. On olemas ka helekollaste õitega kultuurvormid. Õitseb juulis-augustis. Seemneid meie tingimustes ei moodustu.
Paljundatakse jagamisega kevadel mais või juuni alguses, samuti ka pistikutega samadel aegadel. Pistikuid hoitakse kasvuhoones. Istutatakse kuivale, soojale hea drenaaþiga ja kobeda mullaga kasvukohale. Mullale võib lisada männiokkaid või veidi kõdunenud saepuru. Eelistab avatud päikeselist või siis veidi varjulist kasvukohta. Paremini kasvab happelisel mullal. Taime võib kasvatada eksootilise välimusega õite tõttu, mis on eriti kaunid tumedate okste taustal. Sobib hästi väikeste rühmadena. Moodustab kauneid, mitte eriti laiusesse kasvavaid põõsaid. Kui teil õnnestus see taim endale hankida, saate temast moodustada kauni dekoratiivsete lehtedega vaipkatte. Siiski tasub ära märkida, et ta ei ole eriti talvekindel. Seepärast ei sobi ta apinaariumi kõrgetele terassidele, kus ähvardab suurem pinnase läbikülmumine. Talveks soovitatakse katta kuuseokstega.
1,0 g = 1500 seemet.
Pärineb New-Mexicost ja Arizonast.
Igihaljas heleroheline poolpõõsas, millel on arvukalt peenikesi väheharunenud varsi, kõrgus 20-30 cm. Lehed kitsad, 2-3 cm laiad, vastakud, paiknevad varrel tihedalt nagu männiokkad.
Õied kobaras võrse tipus, erepunased, 3-4 cm pikkuse kitsa toruga ja kahe huulega õiekrooniga (alumine huul koosneb 3 vabast lehekesest, ülemised 2 kokkukasvanud).
Õitseb üsna rikkalikult. On olemas ka helekollaste õitega kultuurvormid. Õitseb juulis-augustis. Seemneid meie tingimustes ei moodustu.
Paljundatakse jagamisega kevadel mais või juuni alguses, samuti ka pistikutega samadel aegadel. Pistikuid hoitakse kasvuhoones. Istutatakse kuivale, soojale hea drenaaþiga ja kobeda mullaga kasvukohale. Mullale võib lisada männiokkaid või veidi kõdunenud saepuru. Eelistab avatud päikeselist või siis veidi varjulist kasvukohta. Paremini kasvab happelisel mullal. Taime võib kasvatada eksootilise välimusega õite tõttu, mis on eriti kaunid tumedate okste taustal. Sobib hästi väikeste rühmadena. Moodustab kauneid, mitte eriti laiusesse kasvavaid põõsaid. Kui teil õnnestus see taim endale hankida, saate temast moodustada kauni dekoratiivsete lehtedega vaipkatte. Siiski tasub ära märkida, et ta ei ole eriti talvekindel. Seepärast ei sobi ta apinaariumi kõrgetele terassidele, kus ähvardab suurem pinnase läbikülmumine. Talveks soovitatakse katta kuuseokstega.
1,0 g = 1500 seemet.
Nimetus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest "pente"- viis ja "stemon"- tolmukaniit, palju tolmukaid õies.
Kohaeelistus: valgust armastavad. Pestemonid istutatakse kuiva, sooja, hea drenaaþiga kaitstud kohta.
Muld: eelistab kergeid muldi, kuhu on lisatud kõdusõnnikut. Heaks arenguks on vaja happelist keskkonda- taimed ei armasta lupja.
Hoolitsemine: Vajab kerget talvekatet, kaetakse 10-15 cm paksuse lehtede kihiga. Osad roniliigid kipuvad tugevalt laiaks kasvama, mis võtab palju ruumi. Suures alpinaariumis ei sega see, väikses aga tuleb taimi kärpida.
Haigused ja kahjurid: sageli kärbuvad haigestumise tagajärjel ladvad, mis viib taime kuivamiseni. Sel juhul tuleb haige oks eemaldada, ning kogu taim pügada. Varsti taastub taime kasv, taim kattub tihedalt uute okstega.
Paljundamine: seemnete ja põõsa jagamisega. Kasvatades mitmeaastast pestemoni seemnetest, soovitatakse külma stratifikatsiooni 1 kuu vältel. See kutsub esile ühtlasema idanemise.
Seemned on üldjuhul väikesed. Nad külvatakse kergesse, niiskesse mullasegusse. Väiksemalgi mulla kuivamisel seemned ei idane. Külvatud seemned kaetakse 3 mm steriilse liiva kihiga ja kaetakse kilega. Põõsaste jagamist teostatakse kevadel enne kasvu algust, pistikutega paljundatakse kevadel juurepistikutest, suvel- varrepistikutest. Ronivaid liike võib paljundada varreosade juurdumise teel.
Kasutamine: peekerlilli istutatakse gruppidena lillepeenrasse, või ribadena rabatkadesse, madalakasvuliste bordüürtaimede, näiteks päsmaslillede, kivikilbikute, malkolmiate äärde või ümber.
Väga hästi kasvavad nad konteinerites, tänava vaasides, pottides ja kastides, asetatuna päikeselistele rõdudele või verandadele, kaitstes neid vihma eest. Varred on taimel käänduvad, rippuvad, õisikud aga suunatud üles. Avamaal kasvades võib vihm ja tuul rikkuda õisi. Õisikud sobivad ka lõikeks kimpudesse, nad ei säili vees küll kaua, see-eest on väga nägusad.
Partnerid: Sobib suurepäraselt kollakate ja oranþide õitega taimedega - saialill, kuldlill, päevakübar, neiusilm; valgete lilledega - primorskii kivikilbik, täidisõieline raudrohi.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "PEEKERLILLED".
Männilehine peekerlill, Penstemon pinifolius.
